Muruvaiba müük & paigaldus | Pakume ka transporti üle Eesti
|
Pakume müügiks väga kvaliteetset muruvaipa. Muruvaipa saab uude kasvukohta siirata maa sulamisest kevadel kuni uuesti külmumiseni sügisel. Muru on kasutusküps 2-4 nädalat peale siirdamist 🌱 Muruvaip: Muruvaiba m2 hind - küsi pakkumist Muruvaiba m2 paigalduse hind - küsi pakkumist Transport: Transpordi hind 1,20€/km (kuni 200km) Peale ja maha laadimine 40€/h PS. Ühe auto peale mahub 600m2 muruvaipa (12 alust, igal alusel 50m2 muruvaipa) Muruvaiba hooldusjuhend on kirjas lehe all. |
Muruvaiba transport 1,2€/km (kuni 200km)
Laadimine 40€/h
Muruvaiba hooldus
KASTMINE
Pärast muruvaiba paigaldamist tuleb jälgida, et pinnas muruvaiba all oleks piisavalt niiske. Sõltuvalt ilmastikust võib ka sügisperioodil esineda vajadus kastmiseks. Korra nädalas on soovitav kasta, kusjuures peab jälgima, et kasutatav veekogus on ca 10 liitrit ruutmeetri kohta. Kastmise piisavusest annab märku see, kui vaiba alune pinnas on ühtlaselt märg. Jälgida tuleb vaibapaanide servi, et need ei kuivaks! Vajadusel kasta neid intensiivse veejoaga otse voolikust, mitte jäädes lootma vihmutile. Ilmade jahenedes kastmise vajadus väheneb. Suveperioodil on soovitatav kastmise aeg kella 17st kella 22ni, et päike ei tekitaks taimedele põletust.
Kevadel tuleb kontrollida, et kõik vaibaservad on korralikult maapinnaga ühenduses ja juurdunud. Kui vaibaservad kerge sikutamise peale lahti tulevad, on vajalik kindlasti kastmine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures servade kastmisele. Kevadise põua korral on vajalik kastmine õhtutundidel alates kella 17-st arvestusega 10 liitrit ruutmeetri kohta. Kastmisvajadus ja intervall sõltub olulisel määral ilmastikust ja muru väljanägemisest. Ilusa lopsaka kasvu korral pole kastmine vajalik. Närbumistunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti kasta ja pigem korraga rohkem vett pinnaühikule ja harvem, kui sageli ja natuke.
NIITMINE
Vajadusel (sooja sügise korral) umbes 3 nädalat pärast paigaldamist niitke 4-5 cm kõrguselt hästi teritatud käsiniidukiga. Hoiduge madalamalt niitmast – muru muutub kollaseks ning nõrgalt juurdunud mätas võib maapinnalt eralduda. Muru niitmist tohib teha siis kui kamar on juurdunud. Niita tuleb ettevaatlikult! Jälgida tuleb, et niitmata muru ei läheks talvituma, see põhjustab seenhaigustesse nakatumist. Kevadel alustatakse niitmisega siis kui muruleht on 10 cm kõrgune. Niitmiskõrgus 4-5 cm. Edasised niitmised siis, kui muru on kasvanud ligikaudu 6-8 cm kõrguseks ja siis niitke 3-4 cm kõrguselt. Põhimõte on see, et murutaimedelt võib korraga eemaldada vaid 1/3 nende kõrgusest, vastasel korral muutub muru hõredaks ja juuresüsteem nõrgaks. Niitmise arv sõltub taimede kasvukiirusest – keskmiselt üks kord nädalas.
KEVADINE HOOLDUS
Kui murul esineb lumevaale, siis need tuleb, sulamise kiirendamiseks, laiali loopida. Kevadel, kui murupind on tahenenud, tuleb murust välja riisuda kulu. Riisumiseks kasutatakse murureha. Kokku kogutud kulu eemaldatakse murult. Pärast kulu eemaldamist murupind rullitakse rulliga (kaal 150-200 kg), et vähendada külmakerkest tekkida võivaid kahjustusi. Kevadine väetamine toimub siis, kui murutaimed on alustanud kasvu. Kevadine esimene väetamine peaks olema tehtud lämmastikurikka väetisega näiteks YaraMila 21-6-12 normiga 30-40 gr /m2. Umbes kuu pärast võiks kasutada muru 100 päeva väetist (soovitatavalt Substrali muru 100 päeva) Sügisene väetamine peaks toimuma hiljemalt augusti lõpus väetisega, mis sisaldab enamuses fosforit ja kaaliumi nt muru sügisväetis.
PS! Jalgteedelt eemaldatud lund ei tohi ladustada murule, see rikub murukamara ja toob kaasa kõrge riski nakatumiseks seenhaigustesse.
Pärast muruvaiba paigaldamist tuleb jälgida, et pinnas muruvaiba all oleks piisavalt niiske. Sõltuvalt ilmastikust võib ka sügisperioodil esineda vajadus kastmiseks. Korra nädalas on soovitav kasta, kusjuures peab jälgima, et kasutatav veekogus on ca 10 liitrit ruutmeetri kohta. Kastmise piisavusest annab märku see, kui vaiba alune pinnas on ühtlaselt märg. Jälgida tuleb vaibapaanide servi, et need ei kuivaks! Vajadusel kasta neid intensiivse veejoaga otse voolikust, mitte jäädes lootma vihmutile. Ilmade jahenedes kastmise vajadus väheneb. Suveperioodil on soovitatav kastmise aeg kella 17st kella 22ni, et päike ei tekitaks taimedele põletust.
Kevadel tuleb kontrollida, et kõik vaibaservad on korralikult maapinnaga ühenduses ja juurdunud. Kui vaibaservad kerge sikutamise peale lahti tulevad, on vajalik kindlasti kastmine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures servade kastmisele. Kevadise põua korral on vajalik kastmine õhtutundidel alates kella 17-st arvestusega 10 liitrit ruutmeetri kohta. Kastmisvajadus ja intervall sõltub olulisel määral ilmastikust ja muru väljanägemisest. Ilusa lopsaka kasvu korral pole kastmine vajalik. Närbumistunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti kasta ja pigem korraga rohkem vett pinnaühikule ja harvem, kui sageli ja natuke.
NIITMINE
Vajadusel (sooja sügise korral) umbes 3 nädalat pärast paigaldamist niitke 4-5 cm kõrguselt hästi teritatud käsiniidukiga. Hoiduge madalamalt niitmast – muru muutub kollaseks ning nõrgalt juurdunud mätas võib maapinnalt eralduda. Muru niitmist tohib teha siis kui kamar on juurdunud. Niita tuleb ettevaatlikult! Jälgida tuleb, et niitmata muru ei läheks talvituma, see põhjustab seenhaigustesse nakatumist. Kevadel alustatakse niitmisega siis kui muruleht on 10 cm kõrgune. Niitmiskõrgus 4-5 cm. Edasised niitmised siis, kui muru on kasvanud ligikaudu 6-8 cm kõrguseks ja siis niitke 3-4 cm kõrguselt. Põhimõte on see, et murutaimedelt võib korraga eemaldada vaid 1/3 nende kõrgusest, vastasel korral muutub muru hõredaks ja juuresüsteem nõrgaks. Niitmise arv sõltub taimede kasvukiirusest – keskmiselt üks kord nädalas.
KEVADINE HOOLDUS
Kui murul esineb lumevaale, siis need tuleb, sulamise kiirendamiseks, laiali loopida. Kevadel, kui murupind on tahenenud, tuleb murust välja riisuda kulu. Riisumiseks kasutatakse murureha. Kokku kogutud kulu eemaldatakse murult. Pärast kulu eemaldamist murupind rullitakse rulliga (kaal 150-200 kg), et vähendada külmakerkest tekkida võivaid kahjustusi. Kevadine väetamine toimub siis, kui murutaimed on alustanud kasvu. Kevadine esimene väetamine peaks olema tehtud lämmastikurikka väetisega näiteks YaraMila 21-6-12 normiga 30-40 gr /m2. Umbes kuu pärast võiks kasutada muru 100 päeva väetist (soovitatavalt Substrali muru 100 päeva) Sügisene väetamine peaks toimuma hiljemalt augusti lõpus väetisega, mis sisaldab enamuses fosforit ja kaaliumi nt muru sügisväetis.
PS! Jalgteedelt eemaldatud lund ei tohi ladustada murule, see rikub murukamara ja toob kaasa kõrge riski nakatumiseks seenhaigustesse.