METSAMAA MÜÜK
Metsamaa on maatükk, millel kasvab mets ja mis on kantud kinnistusraamatusse. Maksustamine või mittemaksustamine oleneb sellest, kuidas on metsamaa omandatud ja kas seda on ettevõtluses kasutatud.
Metsast saadud tulu maksustatakse kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Oluline on teada, kas kasu saajaks on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), ettevõte (OÜ, AS vms) või füüsiline isik, sest maksustamise alused, maksukoormus, vara üle arvestuse pidamine ja deklareerimine on erinevad.
Metsamaa on maatükk, millel kasvab mets ja mis on kantud kinnistusraamatusse. Maksustamine või mittemaksustamine oleneb sellest, kuidas on metsamaa omandatud ja kas seda on ettevõtluses kasutatud.
Metsast saadud tulu maksustatakse kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Oluline on teada, kas kasu saajaks on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), ettevõte (OÜ, AS vms) või füüsiline isik, sest maksustamise alused, maksukoormus, vara üle arvestuse pidamine ja deklareerimine on erinevad.
METSAMAA MÜÜK ERAISIKUNA
Kui metsa müüakse eraisikuna, on tegemist kasuga vara võõrandamisest. Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Näiteks: Kui ostsite kunagi metsamaa 20 000 euro eest ning nüüd müüsite 25 000 euro eest, siis kasu on 5000 eurot. Kasust saab maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Kasu kuulub maksustusele ainult tulumaksuga ning sotsiaalmaksu ei tasuta . Tähtis! Pärandus - Kui omandireformi õigustatud subjekt võõrandab temale omandireformi käigus tagastatud metsamaad, siis on saadud tulu talle maksuvaba, seda ka siis kui metsamaad kasutati ettevõtluses või seda võõrandatakse osade kaupa. |
METSAMAA MÜÜK ETTEVÕTLUSENA (FIE, OÜ, AS jne)
Ettevõtlus on tulumaksuseaduse kohaselt isiku iseseisev majandus-või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Ettevõtluse puhul on võimalik metsa kasvatamine, ülestöötamine, tehnika soetamine, tööjõud jms kulud (mis on dokumentaalselt tõendatud) kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada nendega maksustatavat tulu. FIE-l tuleb lisaks tulumaksule tasuda ka sotsiaalmaksu ning kogumispensioni kohustatud isikul ka kohustuslikku kogumispensioni makset. Kui FIE käive ületab 16 000 eurot, lisandub ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. Näide: FIE-le laekus 2015. aastal oma metsast metsamaterjali müügist 20 000 eurot. Samal aastal (2015) tegi ta metsa ülestöötamisega ja tehnika soetamisega dokumentaalselt tõendatud kulutusi 8000 eurot (rentis masinad, tööjõu jms, ostis tehnikat). Tema maksustatav ettevõtlustulu on nüüd 20 000 - 8000 = 12 000 eurot. Kuna FIE-kehtib täiendav maksuvabastus 2877 eurot, siis on lõplik summa, mida maksustatakse 12 000 - 2877 = 9123 eurot. See on nüüd summa, millelt hakatakse nõudma tulumaksu. |
RAIEÕIGUSE MÜÜK ERAISIKUNA
Alates 2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule (edaspidi metsatulu) maksuarvestuse erikord. Metsatulust saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Näiteks: Kui raieõiguse müügist saadi tulu 2016. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2019. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata (näiteks istutamisele kulutatud tööjõud, istutusvahendid ning taimed jms). Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud. Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata. Näiteks: 2016. aastal osteti metsa uuendamiseks istikuid 1275 euro eest ja istikute ostuks saadi riigilt metsa uuendamise toetust 700 eurot. Maksuarvestuses saab majandamise kulusid deklareerida 2019. aastal selles osas, mis tehti omafinantseeringu arvelt ehk 1275 – 700 = 575 eurot. Kui toetust poleks saanud, saaksite kulusid maha kanda kogu summalt (antud näite puhul 1275 eurot). Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale. Näiteks 2014. aastal saadi metsa müügist 18 000 eurot, 2015. aastal arvutati maksustatav kasu arvestades müügitulust maha soetamishind 7000 eurot ja müügiga seotud kulud 1000 eurot ning saadud kasu 18 000 – 7000 – 1000 = 10 000 eurot kanti edasi. 2017. aastal tegi metsaomanik metsa majandamiseks kulutusi 3000 eurot, 2016. aastasse kanti edasi kasu 10 000 – 3000 = 7000 eurot. 2016. aastal tegi metsaomanik metsa majandamiseks kulutusi 6000 eurot. 2017. aastasse kannab metsaomanik juba edasi kasu ületavad kulud 7000 – 6000 = 1000 eurot. Edasikantud kuludega saab metsaomanik vähendada 2017.–2019. a saadud metsatulu. Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügiga seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamise kulud. |
RAIEÕIGUSE MÜÜK FIE JA ETTEVÕTJA
Raieõiguse võõrandamisel ei ole tegemist kinnisasja võõrandamisega, vaid ressursi kasutusõiguse võõrandamisega. Tulu maksustatakse kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. |
2. Metsa pärandamine - testament / pärimisleping
Juhul kui eakas metsaomanik otsustab, et ta enne siitilmast lahkumist oma metsa maha ei müü, vaid pärandab selle tulevastele põlvedele, tasub nii mõndagi silmas pidada.
Metsa saab pärandada nii notariaalse testamendi kui ka koduse pärismislepinguga.
Metsa raieõiguse ja metsakinnistute pärimine toimib samamoodi nagu muu vara pärimine. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.
Kui testament või pärimisleping käib ainult pärandi teatud osa kohta, siis päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
Kui seadusjärgseid pärijaid on mitu, kuid pärandaja soovib näiteks metsakinnistu või metsa raieõiguse konkreetsele isikule jätta, tuleb teha testament või sõlmida pärimisleping. Testament ei piira vara omaniku õigust oma varaga kuni oma surmani tehinguid teha, sest testamendiga teeb pärandaja korraldusi oma surma puhuks ja testamendis nimetatud vara omanikuks saavad pärijad pärast pärandaja surma.
Testamendi tegemine on arukas ja hoiab tulevikus palju probleeme ära. Testament on mõistlik teha näiteks abikaasadel, kelle kõik lapsed pole ühised, sest pärimisseaduse kohaselt pärib esimesena surnud abikaasa surma korral vara kauem elanud abikaasa koos varem surnud abikaasa kõigi lastega.
Seadusjärgsel pärimisel peavad pärijad esitama dokumendid, et pärandaja sugulaseks olemist tõendada. Kui inimesed pole sündinud, surnud, abielu sõlminud ega lahutanud Eestis, on neid dokumente mõnikord väga raske esitada. Mõnel juhul on selliste dokumentide saamine suisa võimatu.
TESTAMENDI TEEB NOTAR
Kui metsaomanik tahab teha testamendi, tuleks pöörduda notari poole. Notar on spetsialist, kes oskab pärandaja soovid dokumenti kirja panna sellisel moel, et need tulevikus vastavalt pärandaja soovile ka realiseeruksid.
Notariaalselt tõestatud testamendi kohta on andmed pärimisregistris ja kui testaatori ehk testamendi tegija käes oleva testamendiga ka midagi juhtub, leitakse notari säilitamisele kuuluv testamendi eksemplar pärast testaatori surma üles.
Et testament on salajane dokument ja notaril on vastavalt seadusele saladuse hoidmise kohustus, ei tohi notar pärandaja eluajal testamendi kohta kellelegi andmeid anda.
Pärimisseadus näeb ette ka koduse testamendi tegemise võimaluse. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Koduse testamendi puhul ei tohi unustada, et see kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
PÄRIMINE VÕIB HAAVAD LAHTI KISKUDA
Kahjuks võib pärandamine lähikondlaste seas ka probleeme ja eriarvamusi kaasa tuua. Pärandamisel tekkiva tüli põhjused seotud enamasti peresuhetega. Küsimus pole niivõrd vara jagamises, kuivõrd kellegi eelistamises ja riivatud õiglustundes.
Peresuhetes esineb tihti õdede-vedade rivaliteeti ja armukadedust ning vahel võib seda olla isegi pärandaja abikaasa ja laste vahel. Kui täiskasvanud inimestena on lähisugulased võib-olla juba aastakümneid eraldi elanud ja üldiselt on peresuhted korras, siis vara jagamisel võivad vanad haavad veritsema hakata. Näiteks tunneb keegi, et juba lapsena eelistati seda teist. Keegi tunneb, et on panustanud pärandaja eest hoolitsemisse hulga rohkem kui see, kellele näiteks rohkem pärandatakse.
Pärandamisel ei ole küsimus niivõrd varas ja rahas, kuivõrd emotsionaalses tunnustuses, tähelepanus ning hoolimises. Kui peresuhted on tegelikult heas korras või kui vanad haavad on läbi arutatud, suudavad inimesed need küsimused siiski rahumeelselt lahendada või vähemalt pärandaja otsusega leppida.
Kõige lihtsam on probleeme vältida nii, et tuleks oma emotsioone teadvustada ning teiste süüdistamisest hoiduda. Samuti tuleb mõista oma tunnete tegelikku põhjust. Praktilise lahendusena sobib ka rääkimine.
Juba eos aitab probleeme ennetada ka see, kui kõik osapooled tulevad kokku ning arutavad, milline võiks siis sobiv lahendus olla. Selline, mis kõigile õiglane tundub. Sel juhul on tõenäosus suurem, et võimalik konflikt suudetakse kenasti ära lahendada.
Metsa saab pärandada nii notariaalse testamendi kui ka koduse pärismislepinguga.
Metsa raieõiguse ja metsakinnistute pärimine toimib samamoodi nagu muu vara pärimine. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.
Kui testament või pärimisleping käib ainult pärandi teatud osa kohta, siis päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
Kui seadusjärgseid pärijaid on mitu, kuid pärandaja soovib näiteks metsakinnistu või metsa raieõiguse konkreetsele isikule jätta, tuleb teha testament või sõlmida pärimisleping. Testament ei piira vara omaniku õigust oma varaga kuni oma surmani tehinguid teha, sest testamendiga teeb pärandaja korraldusi oma surma puhuks ja testamendis nimetatud vara omanikuks saavad pärijad pärast pärandaja surma.
Testamendi tegemine on arukas ja hoiab tulevikus palju probleeme ära. Testament on mõistlik teha näiteks abikaasadel, kelle kõik lapsed pole ühised, sest pärimisseaduse kohaselt pärib esimesena surnud abikaasa surma korral vara kauem elanud abikaasa koos varem surnud abikaasa kõigi lastega.
Seadusjärgsel pärimisel peavad pärijad esitama dokumendid, et pärandaja sugulaseks olemist tõendada. Kui inimesed pole sündinud, surnud, abielu sõlminud ega lahutanud Eestis, on neid dokumente mõnikord väga raske esitada. Mõnel juhul on selliste dokumentide saamine suisa võimatu.
TESTAMENDI TEEB NOTAR
Kui metsaomanik tahab teha testamendi, tuleks pöörduda notari poole. Notar on spetsialist, kes oskab pärandaja soovid dokumenti kirja panna sellisel moel, et need tulevikus vastavalt pärandaja soovile ka realiseeruksid.
Notariaalselt tõestatud testamendi kohta on andmed pärimisregistris ja kui testaatori ehk testamendi tegija käes oleva testamendiga ka midagi juhtub, leitakse notari säilitamisele kuuluv testamendi eksemplar pärast testaatori surma üles.
Et testament on salajane dokument ja notaril on vastavalt seadusele saladuse hoidmise kohustus, ei tohi notar pärandaja eluajal testamendi kohta kellelegi andmeid anda.
Pärimisseadus näeb ette ka koduse testamendi tegemise võimaluse. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Koduse testamendi puhul ei tohi unustada, et see kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
PÄRIMINE VÕIB HAAVAD LAHTI KISKUDA
Kahjuks võib pärandamine lähikondlaste seas ka probleeme ja eriarvamusi kaasa tuua. Pärandamisel tekkiva tüli põhjused seotud enamasti peresuhetega. Küsimus pole niivõrd vara jagamises, kuivõrd kellegi eelistamises ja riivatud õiglustundes.
Peresuhetes esineb tihti õdede-vedade rivaliteeti ja armukadedust ning vahel võib seda olla isegi pärandaja abikaasa ja laste vahel. Kui täiskasvanud inimestena on lähisugulased võib-olla juba aastakümneid eraldi elanud ja üldiselt on peresuhted korras, siis vara jagamisel võivad vanad haavad veritsema hakata. Näiteks tunneb keegi, et juba lapsena eelistati seda teist. Keegi tunneb, et on panustanud pärandaja eest hoolitsemisse hulga rohkem kui see, kellele näiteks rohkem pärandatakse.
Pärandamisel ei ole küsimus niivõrd varas ja rahas, kuivõrd emotsionaalses tunnustuses, tähelepanus ning hoolimises. Kui peresuhted on tegelikult heas korras või kui vanad haavad on läbi arutatud, suudavad inimesed need küsimused siiski rahumeelselt lahendada või vähemalt pärandaja otsusega leppida.
Kõige lihtsam on probleeme vältida nii, et tuleks oma emotsioone teadvustada ning teiste süüdistamisest hoiduda. Samuti tuleb mõista oma tunnete tegelikku põhjust. Praktilise lahendusena sobib ka rääkimine.
Juba eos aitab probleeme ennetada ka see, kui kõik osapooled tulevad kokku ning arutavad, milline võiks siis sobiv lahendus olla. Selline, mis kõigile õiglane tundub. Sel juhul on tõenäosus suurem, et võimalik konflikt suudetakse kenasti ära lahendada.